Niina:
Üleminekuperiood. Esimesed katsed suhelda välismaailmaga. Mõnevõrra kohmakad - filmipeol laksan istuma võõra maniakk-noormehe kõrvale ja nõuan talt välja, miks ta teab, kus ma elan. Või üldse, kes ma olen. Maniakk-noormees ehmatab ja ilmselt unustab igavesti, kes ma olen ja kus ma elan. Ja ei tule enam kunagi minu koridori filmi tegema. Ja tunnistab pärast pikka kohtlast naeratamist, et tunneb Aurorat. Et sellepärast. Leebun, lahkun. Õnneks on praegusel aastaajal mitmeid ülemineku- ja harjutamisvõimalusi. Võtan ennast nüüd jälle kokku ja lähen tsiviili. Kohtumiseni.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar