Rindeteade

Niina:
"Chill töö," ütles eelmise filmi esimene assistent minu selle filmi ameti kohta. Kui pakutakse teha klappi ja continuityt, siis pärast suurema filmi teist assistenti tundub see endalegi suhteliselt lõdva randmega tehtav. Aga ei ole! Meenuvad klišeed klapi ameti kohta erinevatest filmidest ja no mitte ei taha pilt kokku minna. Siiani on mul olnud julgelt vähemalt 20-tunnised tööpäevad, kuna pärast tegusat võttepäeva veedab klapp (praeguse keissi puhul) öö raporteid trükkides ja ära saates. Mitu meetrit filmi mis plaanide peale läks, mitu sekundit see teeb, mitu lehekülge ja minutit stsenaariumist on filmitud, mis on kulunud filmilindi ja kasulike minutite suhe. Mis optika, mis number rull, mis kaadrites toimub. See on siis lisaks, ütleme, 14-tunnisele võttele, kus klapp ei saa peaaegu et istudagi. VÄLIvõttele, ei saa ma lisamata jätta. Ja, armsad lugejad, saabunud on külm talv.
Asja teine ehk positiivne külg ehk miks inimesed seda teevad. Inimesed saavad kõigega hakkama. Endiselt. Inimesed ei vingu, ei virise, ei nõrke, ei vedele, ei egotse. Inimesed püsivad elus ja tegevuses. Inimesed säilitavad seejuures naljategemisoskuse ja sooja suhtumise. Inimesed hindavad iga vaba minutit, iga magatud tundi, iga soojendavat lonksu, iga pakutud võileiba. Inimesed ON KOHAL. Sest võttel tasub meeles pidada, et Seda Kaadrit saab võtta Terves Maailmas ainult Nüüd ja Praegu, Mitte Kunagi Enam. See, mida hetkel tehakse, ongi Kõige Tähtsam. Elu valem.

PS. Ja ärge enam, palun, mulle öelge, et filmis on midagi suhteliselt suvaline, eks?