Rindekas

Niina:
Võtteplats on töökoht, mis vastab enamikule töökuulutustest: pakub "huvitavat keskkonda", "põnevaid väljakutseid", "nooruslikku meeskonda", "kiiresti arenevat "firmat"" ja võibolla isegi "konkurentsivõimelist palka", kui mitte arvestada töötundide arvu. Või ekstreemseid töötingimusi või pühendumisprotsenti 100 ja veelkord 100. Kui ühte võttepäeva mahuvad ära pidev vihmasadu, olematud soojakraadid, kaks magatud tundi (juba viiendat ööd), Aadu Luukase matuserong treileri trajektooril, tõsine autoavarii samal trajektooril, niiskuse tõttu pidevalt üles ütlev tehnika, rekvisiidiauto, mille aknad on pimendatud ja milles filmida ei saa, rekvisiidiauto, millesse ei mahu ei kaamera ega näitlejad, rekvisiidiauto, mis hakkab keset võtet tossama, kadumaläinud vihmavari, mis kaitses nii klappi (elektrooniline) kui kaameraraporteid läbimärjaks saamast, vildikas, mis märjale klapile ei kirjuta ühtegi numbrit, klapp, mis vahetult enne pikalt ettevalmistatud võtet üles ütleb, taevas, kust valgus läbi ei tule, näitleja, kes osaleb filmis ainult kolmel päeval ja peab just sellelt venivalt võttelt varem ära minema, vettinud ja külmunud võttegrupp ning Täiesti Segane Storyboard, siis võtab küll needma päeva, mil leping sai tehtud ja palka küsitud. Ja see tunne läheb üle momendil, mil öeldakse "lõuna" ja päev on läbi. Eesseisvad kaks (aga võibolla isegi neli) magamiseks mõeldud tundi tunduvad tõsise kvaliteetajana.
Selle filmi režissööri teine assistent (naissoost) ütles, et olid ühe eelmise filmi esimese assistendiga (naissoost) mõelnud teha endale t-särgid kirjaga "Ma olen tegelikult ilus". Pakkusin, et peaks tegema t-särgid kirjaga "Ma olen tegelikult naine".