Keskealine poliitikust ori

Ta jääb hiljaks. Tal on midagi autoga juhtunud. Tal on kaasas kollektsioon piitsu ja mustad sukad. Ja nõelad, desinfitseerimisvahend ja plaastrid. Algul koristab ta ilma nendeta, aga mõne aja pärast paneb jalga. Ta näeb sellisena suhteliselt tobe välja. Keskealine mees, kes mu kipsivalamisest residentuuriruumi jäänud laga kokku pühib, põrandat pühib ja tolmuimejat kasutab -- tehes seda silmatorkava pühendumise ja põhjalikkusega -- olles tulnud kindla teadmisega, et teenindab naisteseltskonda. "Kas su sõbrannad on ka S/M-is sees?", oli ta küsinud. Muidugi vastasin jaa. Tegelikult ei ole, loomulikult. Ei K, kes on tulnud pildistama seda, kuidas mees koristab ning mina tema rinnanibudesse nõelu ajan. Ta oli nimelt midagi karmimat soovinud ning minu esimesena väljapakutud ideega nõus. K sosistab mulle: "Ma olen teda kusagil näinud...". Mees märkab fotokaamerat K käes ja paneb endale kolmanda musta soki pähe. "Mind võidakse ära tunda". "Kas sa oled tuntud?", küsin. Mees noogutab. "Mulle tundub, et olen teda telekas näinud, " kommenteerib K, kui mees jälle eemal toimetab. "Ta jätab sellise inimese mulje, kes seal hindadest räägib..."
Ülejäänud naised on kaks Peterburi venelannat, sealsed kunstnikud ja luuletajad. Siin peatumas. Kirjanduslik kohtumine, näitus. Vanem punase poisipeaga naine ütleb, et tema sellist meest kardab -- ta kardab paljaid mehi. Noorem punase poisipeaga naine seevastu ütleb, et temal on ilus vaadata, kuidas paljas mees töötab. Kaks täiesti erinevat vaatenurka ühele ja samale asjale. Arutame K-ga, et see, kui korralikult ta koristamist võtab, näitab sihikindlust ja et küllap inimesed, kes on otsustanud elus kuhugi jõuda, ongi need, kes oma ülesandeid 100% täidavad.
Mees tassib mu gigantse kipsnaise rümba üles teisele korrusele, peseb ka seal põranda puhtaks ning toob mulle, venelannadele ja pildistavale K-le teed. Ma piitsutan teda natuke, mille peale ta ütleb üsnagi vaoshoitult: "Ai! Valus, mu käskijanna! Uhh!Uhh!" ning kurdab hetk hiljem, et jälgi ei tohi ihule jääda -- ta naine tuleb nimelt paari päeva pärast koju. Seal Eesti teises otsas, kust ta minu juurde sõitis. Nõelad lähevad nibudest üllatavalt kergesti läbi, vaja on ainult kergelt suruda ("Uhh!"). Nende eemaldamisel voolab verd ja läheb vaja plaastreid.
Tuleb ka kolmas, Amsterdamis elav sõbranna ning noorem venelanna jääb ärajoodud viinast täis.
Mees viib minu ja K oma autoga koju. Ta tunnistab, et ootas midagi enamat. Otse välja öeldult -- grupiseksi.Tema ei ütle seda nii otse, aga vihjab, et ootas kogu aja, et "millal siis asjaks läheb". "Sa ütlesid, et su sõbrannad on kõik selles maailmas sees..." Mul on saadud teenuses pisut pettunud klient, kes pole tegelikult muidugi klient, sest keegi ei maksa kellelegi mitte midagi. On üks mitte päris aus vahetuskaup. Mina sain puhastus- ja majaorjateenust ja eksootilise värvinguga tüdrukuteõhtu, tema sai võimaluse innukalt mu käske täita oma sukkades ja rinnanibusid läbistavate nõeltega, oodates, et kohe läheb orgiaks koos vabameelsete sadomasonaistega.
"See mees on täielik pervert!", helistab mulle veel samal õhtul K. "Ma kartsin teda ja tahtsin ööseks sinu juurde jääda." Mis on perverssus? Kas see, et omamoodi petta saanud keskealine sadomasokalduvustega pereisa Lõuna-Eestist proovis ühe tema teada vabameelse naisega veel kord õnne. Ta tahtis K juurde kohvi jooma minna. See oli tema arvatavasti veel kõige vähem perversne soov. Vaeseke.