Rose Lee

Aurora:

On v2ga ilus. 6nnestunud plastilised operatsioonid sellised. Ta ei n2e yldse juudilik v2lja , midagi on tehtud tema nina kui ka silmadega, mis on muudetud pigem kergelt asiaatlikeks.Kuuekymnendate tshiki must silmameik ja sirgeks triigitud tukaga soeng a la Anita Pallenberg.
K2ime L-ga kohalikes kunstikoolides postereid panemas ning v6tame Manhattanil takso. Mis on minu koha pealt saatuslik viga -- selle taksojuhi k2tte j22b mu m2rkmik, kust ma tal aadressi lugeda lasen. Avastan selle presentatsiooni alguses, p2rast seda kui Rose Lee on minu ja L k2est kysinud, kust me p2rit oleme,v6tnud vastu posteri ja nimekaardi.
Leinan m2rkmikku tegelikult siiamaani. Seal oli pikk tekst Kentucky kohta, kavandeid, m6ttev2lgatusi, v6imalikke pealkirju. Kontakte. Isiklikke m2rkmeid. Kalenderm2rkmik oli. Moleskin, kus on esilehel koht aadressi ja minu andmete jaoks. Loomulikult t2idetud.
JLohutan end m6ttega, kusagilt loetud, et ebaloogiliselt kaduma l2inud (taksojuht sai telefonik6ne, mina hakkasin kotist telefoni otsima ja nii see l2ks) v2ga isiklik asi v6tab kaasa sinu halba karmat. Mida isiklikum ja rohkem sul sellest kahju on, seda suurema tyki karmat. Uus algus.