Brat 2

Aurora:

Eilne p2ev.
Ernest Truely p6letab V k2tele m2rgid Manhattani pankade rajoonis.
P2rast l2hen mina Eesti Majja plakateid viima. Seal r22gin pikalt kohaliku (st mitte v2liseesti) 2rimehega kaasaegsest kunstist. Ytleb, et yritab t2na siia meid vaatama tulla. Teeb m2rkmeid, kirjutades yles nimesid, raamatusoovitusi ja kodulehekylgede aadresse. Big Pharma esindaja. Vestlus l2heb sujuvalt yle ravimitele ja haigustele. Saan teada, et suurim probleem siin riigis selles valdkonnas on inimeste s6ltuvus valuvaigistitest. Aga kangetest, morfiini derivaatidest ja muust taolisest. Saan teada, et see, mida olen kuulnud Ibuprofeeni kohta, nimelt et ta kahjustab silman2rvi, ei vasta suure t6en2osusega t6ele.
V2liseesti keskealised mehed, kes tahavad mulle v2lja teha ja kelle lahketest pakkumistest t2nasele syndmusele m6eldes keeldun, tulevad tyybiga tyli norima. Illegaalne ehitust66line l6hub klaase.
2rimees viib mind oma autoga l2hima metroopeatuseni. J6uan just alla kaarti uurima, kui saabub maani t2is ukrainlane Vladik. Ta teatab, et ta on ainult kuu aega Ameerikas, aga juba on see zajobann6i metroo ta 2ra tyydanud. L2heme parem taksoga, tema maksab. Ta peab minema poola restorani Brighton Beachil, p2rast v6in mina edasi s6ita. Tema maksab. Ta lehvitab sajalistega.
V6tan pakkumise vastu. Vladik peatab esimese zajobann6i kollase takso. Las mina r22gin juhiga. Tal on vaja minna kuhugi 20. avenyy kanti, t2pset aadressi ei tea, tal on kiire, sest ta tydruk ootab teda restoranis Zhemthuga. Taksojuht keeldub meid nii ebam22rasesse suunda s6idutamast. Vladik r66gib, et tal raha on, s6imab taksojuhil vene keeles n2o t2is ja annab viimasele 20 dollarit. Sama kordub j2rgmise taksoga.
Siis tuleb Vladikule meelde, et mustad taksod on normaln6je. Must takso, see on ilma plafoonita.Sees v6ib suitsetada. Juht on v2ga viisakas. Ta lubab kasutada oma telefoni. Pakub pastakat aadressi yleskirjutamiseks ega pahanda, kui selle maha pillan ega yles leia. Saan uue pastaka ja Vladiku telefoninumbri. Samuti tema bossi poja oma, kes on normaln6i patsan ja peaks mulle sobima. Vitalik, t66tleb Photoshopis fotosid. Vladik peab pika k6neluse ja saab oma zajobann6i aadressi teada. Sinna s6it maksab 100 dollarit. Minu edasi Williamsburgi viimine oleks 55 dollarit veel. Vaatan, et Vladik annaks raha minu ja mitte taksojuhi k2tte. "Davai, davai, davai, milenkii!" karjub mu ukrainlasest uus s6ber kogu tee. Juht ainult naeratab. J6uame restorani juurde, Vladik on arve suuruse yle kyll pisut h2mmeldunud, ta on n6utud summa vahepeal juba 2ra unustanud. Aga ta kogub end kiiresti. Temal raha on. Ta tuleta mulle meelde Dovlatovi tegelasi. Samuti Brat 2-te.M6tlen, et slaavlastel on ikka seda olemise stiili. Minul on viimast k6vasti v2hem, samas olen v6itnud 50 dollarit ehk siis 600 krooni. Kui Vladik on kadunud, k2sin juhil s6ita j2rgmise metroopeatuseni. Ta kyll h2sti ei taha ja on n6us mind ka v2hema summa eest kui 55 dollarit koju viima. Kuradi indoneeslane. Annan talle 5 dollarit ja kaon.
Metrooga s6idan koju kaks tundi.