Fakk! Targemad inimesed ütlesid, et tuleb kasutada datelnõi käänet ja kirjutada plohoomu tantsooru i jaitsa mešaajut. Vot siis.
Niina:
Väike rindeteade filmimaailmast. 1st AD ja lokatsiooniassistent (mõlemad naisterahvad) arutasid üks päev platsil, et filminaised on sootud ja eatud. Sest nad ei saa endale kumbagi lubada. Meikimata, magamata, tanki iseloomuga ja tugevad. Sest teisiti ei saa. Või noh, saab, aga sel juhul kuulub see naisterahvas grimmi- või kostüümiosakonda. Reeglina. Võtteplats on aga reeglina täis väärt meesterahvaid. Ja siis oled sa meikimata, magamata ja tanki iseloomuga. Mina omakorda leian, et filminaised ei ole sootud. Sest ma tunnen, kuidas mulle on kasvanud munad. Ma tunnen, kuidas mu munad segavad mu eraelu, mu identiteeti ja mu senist üsna naiselikku (loe: abitut) eluviisi. Lasin vennal tuua endale garaažist kohvritäie üleliigseid sitaseid tööriistu, pesin nad ära ja tegin ratta korda. Et täna öösel jälle võttele sõita. Tulen erinevatel kellaaegadel oma kütmata koju ja vihastan iga kord majaomaniku (mees muidugi:) peale, kes pole siiani suutnud lubatud korstnapühkijat organiseerida. Mitte, et mul külm oleks. Aga mu mustaks sõidetud riided ei kuiva ära järgmiseks rindele minekuks. Mu jalad muutuvad järjest lihaselisemateks, jõudu tuleb järjest juurde ja igasugust bullshittimist sallin järjest vähem. Vaatan platsil erinevaid tõbiseid inimesi ja olen oma Coldrexid kõik laiali jaganud. Tänan oma mitme aasta tagust enesekasvatuslikku ideed iga jumala hommik külma duši all käima hakata. See kõik on tegelikult väga tore. Aga ma tunnen, kuidas järk-järgult libisevad päriselt ja jäädavalt käest kõik mu privileegid, mis abituse ja nõrgema positsiooniga kaasnevad. Ja see ei ole enam rollimäng, vaid tegelikkus. Teisest küljest on mul näiteks eelis välismaailmast mitte midagi teada. Mu telefon on kas välja lülitatud või hääletu ja keegi ei saa seda mulle ette heita. Teleka puudumise tõttu saan infot juhuslikest ajalehtedest, mida keegi on taibanud võtteplatsile tuua. Ja siis on ka mõtet lugeda ainult ilmateadet, Valdo Jahilo anekdoote või horoskoopi, sest muu mind niikuinii ei puuduta. Päris ilus, kui järele mõelda. Ja mis munadesse puutub, siis oskan ma neid tegelikult meigiga varjata ka, kui vaja. Vähemalt ei sega nad rattasõitu :)
laupäev, september 23, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar