Külm. Sisekujundus. Füüsiline ilu. Vaesus. Kiri sõbrannale Pariisi kaks päeva tagasi

Õhtust,
siin on olnud varsti nädal peaaegu kakskümmend miinuskraadi. See on vahelduseks omajagu meeldiv. Ma olen alates 2009.a. detsembris toimunud Miami-reisist, kui käisime saunaga sealsealsel kunstimessil, leidnud viisi, kuidas külma ilma enda jaoks talutavaks muuta. Sõitsime kaks otsa autodega ning tagasiteel olin mina eestlastest üksinda meie galeristi autos, mis kaotas leviaugu tõttu kontakti telefoni teel teise autoga. Kus oli lisaks mu kaaslastele kohver koos mu kõigi riietega. Nii jõudsin New Yorki läbi lõunaosariikide ja Põhja-Carolina hipikommuuni oma ainsas riietuses: pikas puuvillases suvekleidis ja sandaalides. Autos oli soe, bensiinijaamadesse pidin minema järjest külmemas kliimas, mis viimaks jõudis New Yorgi lähistel miinus viieni. Mäletan mõtet: "Külm on kõigest sauna negatiiv!". Nii suhtun asjasse siiamaani.Mitte, et ma ühtlasi ei viriseks külma pärast, eriti põhjusel, et kanged miinuskraadid muudavad riiete ja jalanõude valiku võrdlemisi piiratuks ja spetsiifiliseks...
Tegelen enda kohta maksimaalsel, tegelikult minimaalsel määral sisekujundusega. Kuna mu orjad on mind maha jätnud, koristan seekord ise, sorteerin asju, pesen põrandat... Sain endale diivani, mida J mulle sisekujunduselemendina väikse akna alla soovitas. Ta nimelt käis mul mõni aeg tagasi külas ning hakkas ideesid pakkuma, kuidas seda kõike kodusemaks muuta. J-l endal on Kristiine keskuse vastas imearmas korter, nii et on küll tegemist inimesega, kelle soovitusi tasub tõsiselt võtta. On küll tore, kui nii ise kui külalised kusagil istuda saad..
Eile sattusin sõitma paar peatust Kopli trollis. Polymeris toimunud rahvusvaheline performance`i- ja maketiworkshop hõlmas nimelt ka jalutuskäiku Stroomi randa. Läksin pärast trolliga Kopli kaudu Balti jaama. See kõik tekitas veel mõtteid vaesusest: ma nägin nimelt seal trollis küllap kõige ilusamat inimest, keda elus olen kohanud. Ta oli umbes meievanune mees, kes nägi välja nagu kreeka ja viikingite jumalate ühine poeg. Ausalt. Mõtlesin, et ta oleks täiuslik, et tema visuaalse kujundi kaudu reklaamida ükskõik mida ükskõik kellele. Lihtsalt üks erakordselt ilus inimene. Samas oli ta ilmselgelt vaene, elas arvatavasti Taga-Koplis ning oli koos oma inetuvõitu naisega ning umbes kaheksa-aastase tüdrukuga, kes oli väga nähtavalt emasse. "Loodusel on süda ja silmad", tuli mulle meelde ühe tuttava lause, kes on veendunud, et tema lapsed on pärinud mõlemalt vanemalt parima. Seekord loodusel silmi ei olnud. Või olid need inetuvõitu näojooned, mis tüdruk oma emalt oli pärinud, edasi antud komplektis koos geenidega, mis kaitsevad teda aastakümnete pärast näiteks Alzheimeri haiguse eest? Ja nagu näha selle mehe üldisest olekust, ei aita silmatorkav füüsiline ilu tingimata elus edasi. Üldiselt mõjus ta nagu töötu ehitaja. Mõtlesin kõigi nende asjade peale ja ei julgenud seda perekonda enam rohkem vaadelda. Nende kõrval istus umbes kuuekümneaastane ümmargune vanahärra, kes oli vajalikuks pidanud kasvatada omale pikad valged hülgevuntsid,nende otsad patsidesse punuda ja need omakorda lehvidega kinnitada.. Järgmine inimene, keda tähele panin, kandis samu Swarovski kristallidega kaetud ülehinnatud sukkpükse, mille ostmist olin edasi lükanud, kuna sukkpükste kohta olid need ilmselgelt liiga kallid. Ma pole neid siiani pakist välja võtnud, vaid hoian näiteks mõne sisevõtte jaoks.
See naine Kopli trollist kandis neid millegipärast pühapäeva varasel pärastlõunal koos garderoobi ning saabastega, milletaolisi müüakse Säästumarketis viie euroga.
Siis jõudis troll Balti jaama, ma tulin maha ning olin lõplikult veendunud ,et vaesus on kõige üldisemas mõttes teema, millest tasub kirjutada.