Pühapäev, september 27, 2009

Kes kellega käib

Paar päeva tagasi. Mina teen plastikut, sõbranna tuleb läbi. Teen töös pausi. Plastik kuivab ning taas kord ei ole ma päris kindel, kas ma olen kõik õigesti teinud, nagu R õpetas. Mida ma omakorda miksin J palju pohhuistlikuma tehnilise lähenemisega. Ma küsin mõlemilt nõu ja tasandan siis R perfektsionismi J muretusega. Seni on see töötanud. Ühesõnaga on mul suur kipsist naine + suur rull matti + 7 kg plastikut + 3 x 100 gr kõvendit + 5 l atsetooni + 2 suurt süstalt + metallist rull + pudel gelcoat`i + ovaalne laud + mure, kas kõik jääb nii, nagu ma ette kujutan. Kõige lõpuks peaks mul olema valge plastiklaud, millel lamab suur valge ilma peata naine -- jälg siin suvel viibinud ameeriklannast skulptori M kehast. Kusjuures ma olen juba kahtlema hakanud, kas äkki punane poleks parem valik olnud, aga nüüd on vist juba liiga hilja. Võib ka nii öelda, et ma valmistan hobi korras mööblit. Suurt serveerimislauda.
Mu sõbranna saabub pudeli veiniga ja on kergelt vindine. Ta ei saa aru, kuidas ma saan õhtul tööd teha, kui nädalavahetus on just alanud. Ta kurdab asju, mida ikka sõbrannale kurdetakse. Meiega istub korraks sakslasest kunstnik ja läheb siis oma tööd edasi tegema. See nädalavahetusel töötamine -- mu sõbranna ei saa sellest aru. Täiesti kummaline. Siis astub ruumi sisse austerlane, samuti residentuuris olev kunstnik. Esimese viie minuti jooksul nad suudlevad. Järgmise kümne möödudes mudib mu sõbranna austerlase selga ja kommenteerib viimase keha. See omakorda libistab sõrmega üle mu sõbranna palja kõhu ja ütleb: "Schön!". Siis nad tantsivad valssi. Mina käin vahepeal plastikut vaatamas, panen uue kihi, aga pole ikka veel endas päris kindel. Kirjutan R-le meili (Kuidas oleks võimalik see pind natuke siledam saada pärast? Juba sellepärast, et oleks pärast seda, kui olen seda serveerimislauana tarvitanud, võimalik korralikult puhastada. Ja kuna need mati kiud on niivõrd näha, ei julge ma taldlihvijat küll kasutada. Jääb, vähemalt praeguse seisuga, ikkagi mulje, et on kangaga kaetud naine parimal juhul. Siledast plastikuefektist on asi kka väga kaugel. Ja kui panen rohkem plastikut, jääb minu arust kah imelik. Nagu tardunud loigud......) ja saan vastuse (Pane kihte ükshaaval. Kui kiudu pintsliga kaasa kisub, lisa vaiku. Kiud ei jää näha kui pärast tardumist mitmeid kihte vaiku ilma matita lisada. Jääb selline võdiseva limaga kaetud mulje. Ekstentrilise taldlihvijaga võid ka enne nö. värvimist üle käija. Mask pane lihvimise ajaks ette, muidu sured ära.), millele omakorda vastan (Ei taha võdiseva limaga kaetud muljet. Ennem liibuva kangaga kaetud mulje.)... Mu sõbranna istub austerlase süles. Neil tundub omavahel klappivat.
Ma tahaksin siinkohal mainida oma teise sõbranna uut meest ja selle uut, äärmiselt kahtlast tegevusala, aga siinkohal lõpetan ja lähen nüüd plastikut tegema, mitte ei klatshi rohkem teisi inimesi.

1 kommentaar:

kaaren ütles ...

Hea on lugeda, kuidas keegi teeb tööd, eriti mingist põnevast materjalist. Kui isiklikult ei tunne, siis jääb ju ära meeldiv uudishimusurin eraeluliste-intiimliste seikade kohta... parem siis juba teen lahti ´päeviku, kus valatakse skulptuure` Edu!