teisipäev, mai 03, 2011

"Kas teie kutsusite Jüri Kuuskemaa?"

"Kas teie kutsusite Jüri Kuuskemaa?"
See on tütarlaps EKA kantseleist. Kõlab nagu: "Kas teie tellisite pizza?" või "Kas teie tellisite need neiud?"
Tellisin küll, sest kui linnapea külaskäik loengusse ära jäi, küsisin linnavalitsuse pressiesindajalt, ega neil midagi -- see on kedagi -- asemele pakkuda ei ole. Vastati, et kahjuks on linnavalitsuse koosseis just muutunud ja et seega linnapeaga võrdväärselt "sädelevaid isiksusi" välja käia ei ole. Küll aga pakuti mitteametlikku Tallinna heeroldit ning kultuurinõunikku Jüri Kuuskemaad.
Umbes nii, nagu lähed poodi ostma jumestuskreemi, endale sobivat tooni pole, aga lased endale maha müüa lauvärvikomplekti.
Võtsin pakkumise vastu.
Ja nüüd oli vanahärra siin, mina aga ootasin teist loengukülalist, Õhtulehes ning Kroonikas töötanud ja samuti ise kollase meedia huviobjektina alustanud naisajakirjanikku. Kuulsin, et kolmele tudengile poleks ta rääkima ilmunud. "Ma eelistan suuremaid auditooriume. Mina olen rohkem massiprohveti meelelaadiga..."
Kõmuajakirjanik jäi hiljaks, magistrandid vaatasid auditooriumis "Õhtusöögi viiele" osa Farmi-Gabrieliga ning heerold oli kogu selle asja venimise tõttu muutunud pahaseks. Vabandasin. Vabandasin. Vabandasin veelkord. Mõtlesin: miks ma ta endale pähe määrida lasksin!
Aga vanahärra osutus tõeliseks professionaaliks. Nüüd juba kahe tudengi ette astudes alustas ta enesekindlat monoloogi ega lasknud endale sõnagi vahele ütelda. Luges ette kõik oma saavutused . Omamoodi namedropping --- ta mainis nii Katariina Suurt kui Ermitaazhi direktorit, kellega täna õhtul pidi kohtuma. Sarjas eestlaste labastust, keelesolkimist ja Õhtulehte. Mainis ikkagi ka selle ära, et siin kolmele tudengile loengu pidamine on õigupoolest raiskamine ("Kahele!*", ütlesin vahele.) ning näitas ühele neist kahest näpuga, teatades, et see võib olla temast noorem ja kasvõi kolm korda andekam, aga nii palju asju kui tema, Jüri Kuuskemaa, ta kindlasti ei mäleta. Üritasin mitu korda sõna ka ajakirjanikule anda, aga see ei õnnestunud hetkeni, kui heerold ise loomuliku pausini jõudis (nii kahekümne minuti pärast) ja ajakirjanik otsustavalt jutujärje üle võttis. Järgnes nendevaheline poolkirglik vaidlus Õhtulehe teemadel. Kuuskemaa teatas, et austab pigem sportlasi kui "estraadilauljaid", sest esimesed vähemalt pingutavad, aga teisi ei mäleta mõne aastakümne pärast keegi. Vanahärral tundusid oleva kindla piirid, mis eraldavad kõrget ja madalat, kõrgkultuuri ja labast meelelahutust. Sarjas küll Õhtulehte, olles sinna ometi pika intervjuu andnud ja selle väljaandega ilmselgelt kursis. ("Igal pühapäeval, kui raadios saadet teen, sirvin seda seal. Iiveldama ajab!")Minu vaheletorgatud näide Casanovast, 18. sajandi Alex Lepajõest, kriminaalist ja aferistist, kes ometi oma sajandile kirjandusliku monumendi püstitas, kirjutades ühe vähestest sellest ajast mingil määralgi oluliseks jäänud raamat(ud), ei veennud teda ilmselgelt.

Usun, et oli tegemist päris eksklusiivse ja kvaliteetse meelelahutusega -- nagu ka eelmistel kordadel, kui loengukülalisteks olid
-- Selgeltnägija Sergei koos oma reality-produtsendist abikaasaga (õppematerjaliks Phil Collinsi video "Return of the Real"
-- Tauno Kangro (õigemini oli tegemist külaskäiguga tema ateljeesse)
-- kurikuulus sektiliider Hannes Vanaküla; enne seda tütarlaps, kes oli keskkoolitüdrukuna selles neopaganlikus kogukonnas "sees olnud" (õppematerjaliks Kaidi Tamme dokk Lilleorust pealkirjaga "Normaalne inimene", millele lisandus minu jutt selle sekti kohta)
-- noor rezhissöör Kaidi Kaasik, filmi "Kuku: mina jään ellu" Maimikuga võrdväärne kaasautor, näitamas nimetatud filmi, rääkimas selle tagamaadest ning samuti näitamas oma esimest filmi "Tõuteadur" Ilmar Soodlast ja rääkimas oma järgmisest dokist, seekord Billeneevest (lisa-õppematerjaliks viimase perfokavideod.


* Kui Kuuskemaa oli lahkunud, ilmus kohale ka kolmas. Mitte see, B, kes oli alguses loengus, aga enne külaliste saabumist oli kuhugile eksamile läinud. Veel üks tudeng, kes algul kohal käis, oli enne loenguid teada andnud, et ta on:
1) tööintervjuul
2) tööl
3)töötukassas.
Kolmel järjestikusel nädalal ja just sellises järjekorras! Annab akadeemilisel oleva tütarlapse tööotsingutest üsna kujuka pildi ja on omamoodi koomiline, kas pole...

5 kommentaari:

Sol ütles ...

Nii et linnapea ei tulnud? See on küll pettumus ja millega ta siis oma alt ärahüppamist põhjendas?

ivika ütles ...

Tore Essee!!!
Kanadalastele on ka sprotlased suuremad kultuuritegelased, kui muud. Nendele püstitatakse monumente ja nende järgi nimetatakse ostukeskusi. Viimaseid külastatakse nagunii meelasamini kui kunstinäitusi. Vähemalt Edmontonis elab selline rahvas...Iga hoone, mis on vanem kui 100 aastat tuleb turvalisuse pärast ära hävitada ja uus maja asemele ehitada. Kuidagi kultuuritu ja ajalootu on see seal kõik. Hing jääb haigeks, mingi pidamatuse ja kadumise tunne...

saint_user ütles ...

Oli huvitav teada mis toimus loengul siis kui ma olin ära*,
*Järjekord muidu oli teistsugune. Ja kui akadeemilisel puhkusel tööd otsiv inimene on koomiline, sellest küll kahju kuulda. Aga vähemalt see loeng toimub üldse, mõned valikained jäid kevadsemestril ülse ära. Tudengite aktiivsus valikainete kohta kevadel langeb, või valik ei errutanud magistante :D, ma ei tea. Jaa nüüd üritan selgitada minu positsiioni selle loengu kohta , sorry ma ei ole vist väga delikaatne :) Aga minu jaoks see loeng ei sobinud, mulle need kollase meedia "idiaalid" ja "iidolid" ei pakkunud mulle mingid huvi. Ootasin loengult midagi teist, kas rohkem lõbu või tõelisuse... Võib olla sain loengu kontseptsioonist valesti aru.

Aurora ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Aurora ütles ...

Noh, kui valid aine, mille pealkiri on "Kohtu kuulsusega",mille vorm on meedia kaudu tuntud inimeste või meedias töötavate isikute loengusse kutsumine, mille üks arvestuse variant on pääseda Õhtulehte, siis vist jah said kontseptsoonist valesti aru, kui leiad, et seal tegeletakse sinu jaoks ebahuvitavate teemadega.
Umbes nagu avastada pärast kõrgema matemaatika kursusega alustamist, et numbrid pole tegelikult minu rida -- võib ka nii öelda, et said loengu mõttest valesti aru.
Aga huvitvast kunstnikust tegid ettekande.