Täna loengus: Tauno Kangro.
Vahepeal Tartus: NELK, kohalikud näitused, dokkfilmiõhtu noorte anarhistide juures, külaskäik ning boonusena kirjutasin seal Delfisse artikli; kummipaadiga Emajõel.
teisipäev, aprill 12, 2011
Artikkel Delfis Veerpalust
Sandra Jõgeva: Andrus Veerpalu asenduselu (98)
www.DELFI.ee
12. aprill 2011 04:00
Sandra Jõgeva: Andrus Veerpalu asenduselu
Foto: Erakogu
Juba kolmandiku jagu kulunud 2011. aasta senine suurim meediafenomen Eestis on kahtlemata positiivse dopinguproovi andnud, nüüdseks juba endine tippsportlane Andrus Veerpalu.
Loomulikult on see juhtum vallutanud paaril viimasel päeval kõigi kohalike ja üleriigiliste lehtede esi- ja siselehed. On tõesti raske kujutleda samavõrra furoori tekitada võivat sündmust. Maavärin Eestis? Midagi taolist, mis juhtus aasta tagasi Poolas presidendi ja selle kaaskonnaga?
Igal juhul peaks see olema midagi tõeliselt ootamatut ning ehedalt traagilist, millel oleks mõju paljude inimeste eludele ja tõeliselt lai kõlapind. Dopingukahtlustusega sportlane ei tohiks selleks esmapilgul kvalifitseeruda – kui kahtlustused tõeks osutuvad, pole ta ju midagi enamat ebaprofessionaalsest meelelahutajast, kes on räigelt rikkunud oma eriala eetikakoodeksit.
Sel juhul peaks teda vihkama, aga mitte armastama. On ju ta petnud nii paljude temasse vaimselt ning rahaliselt investeerinud inimeste lootusi, valmistanud neile südamevalu ja häbistanud kaudselt rahvusvahelise üldsuse ees ka oma kodumaa teisi sportlasi.
On laialt levinud arvamus, et tippspordis tänapäeval ilma dopinguta ei saa. Ka sel juhul on Veerpalu vahelejäämine äärmiselt sündsusetu - maksumaksja ja sponsorid maksavad ju kogu selle keemilaboratooriumi ning kasvuhormoonid kinni.
Tuttav programmeerija rääkis, kuidas nende firma tehtud võimalus lisada Facebookis oma profiilipildile pisike Veerpalu portree ning loosung „Me usume Andrus!“ (jah, see lause oli grammatiliselt vigane -- kiiruga tehtud) levis sellise kiirusega, et Facebook liigitas asja spämmiks.
Samas sotsiaalvõrgustikus on leheküljega “Usume Andrus Veerpalu” liitunud üle 68 000 toetaja.
Facebookis tehtud üleskutsega “Andrus Veerpalu toetuseks inimkett/kogunemine” on sotsiaalvõrgustikus seni liitunud üle tuhande inimese. Veerpalu nimel plaaniti pühapäeval inimkogunemisi üle kogu Eesti. Üks selline Tallinnas Vabaduse väljakul ka toimus osalejateks mitukümmend peamiselt vanemaealist inimest. Mis on omamoodi arusaadav – on ju pensionärid Eestis niivõrd vaene inimgrupp, et palju muud kui telekavaatamist ning värskes õhus viibimist nad endale meelelahutuseks lubada ei saa.
Samas pole meil peale pronksiöö praktiliselt mingeid rahvarahutusi, avalikke stiihilisi meeleavaldusi või muid tänavaaktsioone toimunud. Inimesed ei lähe tänavale, kui nad saavad oma töö eest liiga väikest palka või kannatavad tööpuuduse käes; kui hinnad tõusevad; kui neil puuduvad sotsiaalsed garantiid; kui nad kaotavad oma kodud pankadele; kui vastavalt statistikale ei saa kaks kolmandikku Eestimaa elanikest endale mitte kunagi lubada hambaravi. Pensionärid ei tule tänavale, kui nad ei jaksa oma südamerohtusid välja osta (ravimite hinna juures on omaosalus Eestis Euroopa suurim ), küll aga siis, kui Andrus Veerpalu dopinguproov positiivseks osutub.
Paljud ühiskonnateoreetikud väidavad, et ühiskonna eliidile on sport ja muu lihtne meelelahutus äärmiselt kasulik - kui inimesed haarab kaasa näiteks tähtis küsimus, kes teistest sajandiksekundi võrra kiiremini suusatab, ei tegele nad teiste, olulisemate asjadega. Siis on nad manipuleeritavad, ärakasutatavad ega nõua oma õigusi taga. Mõnes mõttes delegeeritakse oma elu elamine Andrus Veerpalule ja teistele spordikangelastele. Teiste meediastaaride kombel elab ta lihtsurelike eest nende unemaid ja õudusunenägusid läbi.
On olemas ka teooria, et tippspordi põhiline mõte on hoida vaeseid noori tänavale sattumast; alkoholi, narkootikumide ja kuritegevuse juurest eemal. Ja et nad suusatada või jalgpalli viitsiksid mängida, peavad neil olema eeskujud.
Maailm, kus kõik on selle sama sajandiksekundi võrra mõõdetav, tekitab aga võltsturvatunnet. Sest niinimetatud päris elus, kus näiteks ühele töökohale kandideerib kümneid inimesi, ei ole nii, et objektiivselt mõõdetavalt parim võidab. Tippspordi fanaatiline jälgimine on elu aseaine ning ideaalmaailma petlik mudel, mis juhib inimeste tähelepanu kõrvale sellelt, mida nad võiksid oma elu paremaks muutmise nimel teha.
Tegeliku ühiskonnas aset leidva ebaõigluse asemel suunatakse oma õiglustunne aga labori suunas, mis meie rahvuskangelase uriinist keelatud aineid leidis. Tegelikult on see mõttetu võitlus ning asendustegevus väga kurb.
Autor on kunstnik, kunstiruumi Art Container koordinaator.
www.DELFI.ee
12. aprill 2011 04:00
Sandra Jõgeva: Andrus Veerpalu asenduselu
Foto: Erakogu
Juba kolmandiku jagu kulunud 2011. aasta senine suurim meediafenomen Eestis on kahtlemata positiivse dopinguproovi andnud, nüüdseks juba endine tippsportlane Andrus Veerpalu.
Loomulikult on see juhtum vallutanud paaril viimasel päeval kõigi kohalike ja üleriigiliste lehtede esi- ja siselehed. On tõesti raske kujutleda samavõrra furoori tekitada võivat sündmust. Maavärin Eestis? Midagi taolist, mis juhtus aasta tagasi Poolas presidendi ja selle kaaskonnaga?
Igal juhul peaks see olema midagi tõeliselt ootamatut ning ehedalt traagilist, millel oleks mõju paljude inimeste eludele ja tõeliselt lai kõlapind. Dopingukahtlustusega sportlane ei tohiks selleks esmapilgul kvalifitseeruda – kui kahtlustused tõeks osutuvad, pole ta ju midagi enamat ebaprofessionaalsest meelelahutajast, kes on räigelt rikkunud oma eriala eetikakoodeksit.
Sel juhul peaks teda vihkama, aga mitte armastama. On ju ta petnud nii paljude temasse vaimselt ning rahaliselt investeerinud inimeste lootusi, valmistanud neile südamevalu ja häbistanud kaudselt rahvusvahelise üldsuse ees ka oma kodumaa teisi sportlasi.
On laialt levinud arvamus, et tippspordis tänapäeval ilma dopinguta ei saa. Ka sel juhul on Veerpalu vahelejäämine äärmiselt sündsusetu - maksumaksja ja sponsorid maksavad ju kogu selle keemilaboratooriumi ning kasvuhormoonid kinni.
Tuttav programmeerija rääkis, kuidas nende firma tehtud võimalus lisada Facebookis oma profiilipildile pisike Veerpalu portree ning loosung „Me usume Andrus!“ (jah, see lause oli grammatiliselt vigane -- kiiruga tehtud) levis sellise kiirusega, et Facebook liigitas asja spämmiks.
Samas sotsiaalvõrgustikus on leheküljega “Usume Andrus Veerpalu” liitunud üle 68 000 toetaja.
Facebookis tehtud üleskutsega “Andrus Veerpalu toetuseks inimkett/kogunemine” on sotsiaalvõrgustikus seni liitunud üle tuhande inimese. Veerpalu nimel plaaniti pühapäeval inimkogunemisi üle kogu Eesti. Üks selline Tallinnas Vabaduse väljakul ka toimus osalejateks mitukümmend peamiselt vanemaealist inimest. Mis on omamoodi arusaadav – on ju pensionärid Eestis niivõrd vaene inimgrupp, et palju muud kui telekavaatamist ning värskes õhus viibimist nad endale meelelahutuseks lubada ei saa.
Samas pole meil peale pronksiöö praktiliselt mingeid rahvarahutusi, avalikke stiihilisi meeleavaldusi või muid tänavaaktsioone toimunud. Inimesed ei lähe tänavale, kui nad saavad oma töö eest liiga väikest palka või kannatavad tööpuuduse käes; kui hinnad tõusevad; kui neil puuduvad sotsiaalsed garantiid; kui nad kaotavad oma kodud pankadele; kui vastavalt statistikale ei saa kaks kolmandikku Eestimaa elanikest endale mitte kunagi lubada hambaravi. Pensionärid ei tule tänavale, kui nad ei jaksa oma südamerohtusid välja osta (ravimite hinna juures on omaosalus Eestis Euroopa suurim ), küll aga siis, kui Andrus Veerpalu dopinguproov positiivseks osutub.
Paljud ühiskonnateoreetikud väidavad, et ühiskonna eliidile on sport ja muu lihtne meelelahutus äärmiselt kasulik - kui inimesed haarab kaasa näiteks tähtis küsimus, kes teistest sajandiksekundi võrra kiiremini suusatab, ei tegele nad teiste, olulisemate asjadega. Siis on nad manipuleeritavad, ärakasutatavad ega nõua oma õigusi taga. Mõnes mõttes delegeeritakse oma elu elamine Andrus Veerpalule ja teistele spordikangelastele. Teiste meediastaaride kombel elab ta lihtsurelike eest nende unemaid ja õudusunenägusid läbi.
On olemas ka teooria, et tippspordi põhiline mõte on hoida vaeseid noori tänavale sattumast; alkoholi, narkootikumide ja kuritegevuse juurest eemal. Ja et nad suusatada või jalgpalli viitsiksid mängida, peavad neil olema eeskujud.
Maailm, kus kõik on selle sama sajandiksekundi võrra mõõdetav, tekitab aga võltsturvatunnet. Sest niinimetatud päris elus, kus näiteks ühele töökohale kandideerib kümneid inimesi, ei ole nii, et objektiivselt mõõdetavalt parim võidab. Tippspordi fanaatiline jälgimine on elu aseaine ning ideaalmaailma petlik mudel, mis juhib inimeste tähelepanu kõrvale sellelt, mida nad võiksid oma elu paremaks muutmise nimel teha.
Tegeliku ühiskonnas aset leidva ebaõigluse asemel suunatakse oma õiglustunne aga labori suunas, mis meie rahvuskangelase uriinist keelatud aineid leidis. Tegelikult on see mõttetu võitlus ning asendustegevus väga kurb.
Autor on kunstnik, kunstiruumi Art Container koordinaator.
kolmapäev, aprill 06, 2011
Selgeltnägija Sergei
Käis loengus. Jättis endast koos oma reality-produtsendist abikaasaga äärmiselt meeldiva mulje. Oli lõbus.
Masendav -- pärast pausi tegemist blogipidamises tundub siia kirjutamine nii tohutult igav. Kuna pressiteadete, artiklite ning ametlike tekstide kopimise poole on suund juba võetud, panen siia järgnevalt oma valikainet tutvustava teksti...
Õppeaine kirjeldus
Ainekood: EVKU71044
Nimetus: Valikprojekt: Kohtu kuulsusega
Nimetus inglise keeles: Elective Project: Meet a celebrity
Ainepunkte(kuni 31.08.2009):
Ainepunkte(EAP): 4
Maht tundides: 7 nädalat / 104 tundi
Hindamisviis: arvestus
Õpetatakse järgmistes õppekavades:
2010
MVKU
Õpetavad järgmised õppejõud:
Jõgeva, Sandra
Paigutus õppekavas ja toimumise aeg:
2010/2011 õ-a kevadsemestri II moodul
Vastutav õppejoud/kvalifikatsioon:
Külalisprofessor Erik Alalooga, MA
Õppejõud/kvalifikatsioon:
Sandra Jõgeva, MA
Õppeaine üldeesmärgid:
- anda ettekujutus meedia toimismehhanismidest;
- luua terviklik ettekujutus staarifenomenidest ja imidzhist;
- läbi inimliku kontakti „superstaaridega“ näha meedia toimismehhanismide mehaanikat ja selle kohatist julmust ja ebaõiglust;
- suurendada võimet kriitiliselt analüüsida ja mõtestada meedia poolt meile kõigile edastatavaid sõnumeid, uudiseid ja inimesi;
- tagada küllaldane ettevalmistus, et vajadusel meediatähelepanu ja/või –kriitikaga toime tulla ja osata soovil või vajadusel kujundada oma imidzhit meedias.
Õppeaine õpiväljundid/õpitulemused:
- mõistab "meediakära" tekitamise toimemehhanisme;
- oskab selgitada konkreetsete isikute meediakuvandi tekitamise skeeme;
- analüüsib tekitatud meediakuvandi tehislikkust tegelikkusega võrreldes;
- kritiseerib meedia rolli väärtushinnangutega manipuleerimisel;
- oskab käivitada uudisekünnist ületavat tegu või protsessi ning seda avaldamiskõlbulikuks vormistada.
Õppeaine vorm:
Loengud, kohtumised kutsutud külalistega loengus, iseseisev töö, praktiline töö.
Iseseisev töö:
Praktiline ülesanne : „Saa Õhtulehte“. Alternatiivne ülesanne: mõne meediakangelase imidzhi ja selle arengu analüüs koos visuaalsete näidetega loeng-performance`i vormis.
Hindamise toimumise aeg:
3. mai 2011
Hindamiskriteeriumid:
a) Tudeng on suutnud on tegevusega pääseda kollase meedia lipulaeva -SlÕhtulehe veergudele. Või
b) Esitatav loeng-performance analüüsib kriitiliselt meediakuvandi tekitamise mehhanisme.
Kriitilist suhtumist illustreerivad elulised näited on selgelt äratuntavad ning konkreetsete meediakuvandite karakterit tabavad.
Loeng-performance'is kasutatavad meediakriitilised tsitaadid on veenvad, teemaga haakuvad ning selgelt formuleeritud.
Etteaste on käsitletav iseseisva, tervikliku ja professionaalselt teostatud kunstiteosega, mis võimaldab korduvat esitamist publikule.
Kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid:
„Õppematerjalideks“ valitud staaride/meediafenomenide kohta ilmunud materjalid meedias. Barbi Pilvre poolt soovitatud meediateoreetilised tekstid.
Masendav -- pärast pausi tegemist blogipidamises tundub siia kirjutamine nii tohutult igav. Kuna pressiteadete, artiklite ning ametlike tekstide kopimise poole on suund juba võetud, panen siia järgnevalt oma valikainet tutvustava teksti...
Õppeaine kirjeldus
Ainekood: EVKU71044
Nimetus: Valikprojekt: Kohtu kuulsusega
Nimetus inglise keeles: Elective Project: Meet a celebrity
Ainepunkte(kuni 31.08.2009):
Ainepunkte(EAP): 4
Maht tundides: 7 nädalat / 104 tundi
Hindamisviis: arvestus
Õpetatakse järgmistes õppekavades:
2010
MVKU
Õpetavad järgmised õppejõud:
Jõgeva, Sandra
Paigutus õppekavas ja toimumise aeg:
2010/2011 õ-a kevadsemestri II moodul
Vastutav õppejoud/kvalifikatsioon:
Külalisprofessor Erik Alalooga, MA
Õppejõud/kvalifikatsioon:
Sandra Jõgeva, MA
Õppeaine üldeesmärgid:
- anda ettekujutus meedia toimismehhanismidest;
- luua terviklik ettekujutus staarifenomenidest ja imidzhist;
- läbi inimliku kontakti „superstaaridega“ näha meedia toimismehhanismide mehaanikat ja selle kohatist julmust ja ebaõiglust;
- suurendada võimet kriitiliselt analüüsida ja mõtestada meedia poolt meile kõigile edastatavaid sõnumeid, uudiseid ja inimesi;
- tagada küllaldane ettevalmistus, et vajadusel meediatähelepanu ja/või –kriitikaga toime tulla ja osata soovil või vajadusel kujundada oma imidzhit meedias.
Õppeaine õpiväljundid/õpitulemused:
- mõistab "meediakära" tekitamise toimemehhanisme;
- oskab selgitada konkreetsete isikute meediakuvandi tekitamise skeeme;
- analüüsib tekitatud meediakuvandi tehislikkust tegelikkusega võrreldes;
- kritiseerib meedia rolli väärtushinnangutega manipuleerimisel;
- oskab käivitada uudisekünnist ületavat tegu või protsessi ning seda avaldamiskõlbulikuks vormistada.
Õppeaine vorm:
Loengud, kohtumised kutsutud külalistega loengus, iseseisev töö, praktiline töö.
Iseseisev töö:
Praktiline ülesanne : „Saa Õhtulehte“. Alternatiivne ülesanne: mõne meediakangelase imidzhi ja selle arengu analüüs koos visuaalsete näidetega loeng-performance`i vormis.
Hindamise toimumise aeg:
3. mai 2011
Hindamiskriteeriumid:
a) Tudeng on suutnud on tegevusega pääseda kollase meedia lipulaeva -SlÕhtulehe veergudele. Või
b) Esitatav loeng-performance analüüsib kriitiliselt meediakuvandi tekitamise mehhanisme.
Kriitilist suhtumist illustreerivad elulised näited on selgelt äratuntavad ning konkreetsete meediakuvandite karakterit tabavad.
Loeng-performance'is kasutatavad meediakriitilised tsitaadid on veenvad, teemaga haakuvad ning selgelt formuleeritud.
Etteaste on käsitletav iseseisva, tervikliku ja professionaalselt teostatud kunstiteosega, mis võimaldab korduvat esitamist publikule.
Kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid:
„Õppematerjalideks“ valitud staaride/meediafenomenide kohta ilmunud materjalid meedias. Barbi Pilvre poolt soovitatud meediateoreetilised tekstid.
Tellimine:
Postitused (Atom)