Akadeemiline vastukaja

Lugesin just läbi Tallinna Ülikooli kursusetöö pealkirjaga "Kaasaja šokeeriv kunst Sandra Jõgeva loomingu näite baasil."
Eilne artist talk oli minu enda jaoks omamoodi shokeeriv (niivõrd kui seda saab olla üritus, mida vaadates saad täielikult, kogu mõistuse ja tunnete skaalaga aru, kui omadega metsas on mõned inimesed oma valitud suhtumiste ja maailmavaatega... ), aga kuna osa vestlust toimus tete-a-tete, siis pole vist eetiline seda siia kirjutada. Masendav igaljuhul -- ja omamoodi inspireeriv. Mul juba soovitati sel teemal ja isegi selle noorkunstniku näitel. mis, olgem ausad, oleks keeruline, pikemalt kirjutada. Üldinimlikud teemad ju -- karjerism (ja see on sõna, mida kasutan laiendatud, mitte tingimata ainult negatiivses tähenduses), identiteedid, ootused ja soov või soovimatus neile vastata. Enda nishshi otsimine, promo ja retseptsioon. Püüd olla moes ja aktuaalne. Läbikukkumine selles. Ja loogiline pettasaamise tunne.
Masendav oli küll -- ja silmiavav.