*******

Nüüd on nii, et ma sain hindamatult head nõu, kuidas ühe tüübi käest raha kätte saada -- võibolla. Ja teise inimese käes olevat honorari küsib hoopis keegi muu.
Kunstihoone installatsiooni soovis oma ruumidesse üles panna M Polymerist -- see on absoluutselt esimene kord mu elus, kui ruumi-installatsioon ei moondu hunnikuks olmeprügiks kusagil nurgas, mida on kahju ära visata, aga millest rõõmu pole kah kellelgi.
Mu vastu tunnevad huvi Horvaatia kuraatorid.
Projekti sain täna hommikuks valmis.
Ja kingakontsad ja muu sellise leidsin kah üles -- ja kõigepealt lao enda.
Mingi pingelanguse tunne on.
Lähen ostan Valentina Nõlvaku mälestusteraamatu, mida mu eesti triennaalikaaslane taevani kiitis -- ja viimasel tundus olevat kirjanduse suhtes väga hea maitse. Ja võibolla helistan ka AJ-le, keskealisele kriitikule, kelle groteskset ja süüdimatut mälestusteraamatut vist enam kusagilt mujalt kui autorilt saada pole.