Siis veel seda, et mulle ollakse personaalselt tehtud töö eest võlgu hetke seisuga kokku 6000 krooni, mida neil inimestel ei tule arvatavasti mõttessegi ära maksta. Milleks ometi? Saab ju ka ilma ja mida ma ikka ette võtta saan. Edasisel pindakäimisel pole mõtet, sest arvatavasti, või mis, päris kindlasti hakkaksid need tüübid mind selle eest lihtsalt vihkama. Nende argumendid, miks nad maksta ei saa, on täiesti absurdsed ja kergesti ümberlükatavad, aga mida ma ikka teha saan. Oma pangalaen või autoparandus või mis iganes on ikka ligem kui teine inimene.
Kunagi maksis üks kuraator mulle ilma vastuvaidlemata ära kulud ja väikse ülejäägiga ka transpordirahad ning ma mõtlesin, et ta on kas pilves või purjus või saanud äsja närvivapustuse. Selline käitumine ei ole ju ometi normaalne. See oli aastal 2003 ja ta oli sel hetkel minu elus esimene, kes niimoodi tegi. (Pean tunnistama, et selliseid nn eetilisi tüüpe olen hiljem kohanud mitmeid veelgi, aga mitte just ülearu tihti.)
Normaalne käitumine -- see tundus mulle aasta 2003 alguse seisuga vastupunnimine, tshekkide väljapetmine ja kolm korda kohe-kohe ülekande tegemise lubamine (seda ei juhtunud muide kunagi), sõimamine ja meie sõpradelt festivali käigus raha laenamine. Viimast ei makstud kunagi tagasi ja mu koostööpartner maksis ühisele heale tuttavale ise -- et mitte viimasega tülli minna.
Kurtmisel pole mingit mõtet, sest ma kuuleksin vastuseks, et miks ma lepingut ei teinud, katsugu ära unustada ja edaspidi ainult usaldusväärsete inimestega tegemist teha..... ja et kibestumisel pole ka mõtet. Ja et väga kummaline lugu -- seda hoopis teise ala inimeselt. Vähe on tema oma elus näinud. Kõige hullem on, et mitte midagi kummalist selles ei ole.
Ja mis puudutab noorkunstnikke, siis olgugi et nad teevad head kunsti, ajab mul täiega juhet kokku, et ühes CV-s on võimalik oma käidud koolide nimed kirjutada kahel-kolmel eri moel. Ühes CV-s! Ja iga kord valesti!
Ja üks tüüp pole ikka veel oma CV-d saatnud; tema, kelle eest ma just teksti ära kirjutasin. Ma pole kindel, kas ta ikka teab, mis ta nimi on.
pühapäev, aprill 06, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar