Läbirääkimised kirjanikega. Helistasin X-le, kes oli parajasti linnuvaatlust tegemas kusagil soos, parajalt ülbe, käskis helistada täpselt homme kl 9, küsis kerge põlgusega hääles, kas on liiga vara või. Vastasin , et see on täiesti ausalt mu lemmikaeg päevast. Siis ma tavaliselt kirjutan. Hakkas naerma ja oli korraga väga leebe....
Kirjanik Y oli mõelnud, et kuigi ta pole oma luuletusi kaua lugenud, tahab ta seda teha koos mingi suht tuntud bändi tüübiga, kasvõi "undamine", nagu ta seda ütles. Rääkisin, et just luule lugemist ei taha mina, kogu austuse juures tema viimase kogu suhtes. Mis oli üks väheseid elus, mis mulle meeldis. Mainisin, kui halva mulje jätsid mulle klassikud hiljuti. Hakkas naerma. Lubas mõelda minu idee üle, et ta tuleb ja räägib fänn olemisest. Koos muusikakriitikuga, kelle tekstid mulle meeldivad, aga kes oli antud luuletajale ühel peol purjus peaga halvasti öelnud ja olevat fänluse suhtes väga põlastav. Jumal! Nad on ikka nii õrnad. Rääkisin, et just seda ongi vaja -- diskussiooni sisulistel teemadel, et oleks intensiivne ja et inimesed, nii esinejad kui publik, pärast osadest olulistest asjadest teisiti mõtleksid. Ise kartsin, et äkki sõidan õrnahingelisele poeedile liialt sisse. Ma tõesti loodan, et mitte.
Kohe järgneb: läbirääkimine filmiprodutsendiga, kes tuleb siia, uue idee asjus ja finantsküsimustes. Õnneks on ta mu sõber.
Ja veel hiljem: läbirääkimised kirjastajaga, kes lubas helistada.
Mis puudutab pealkirja, siis selle ma võtsin huupi -- küllap see oli üks suur läbirääkimine seal Jaltas. Ma ei mäleta, kellel seal hästi läks. Vist Stalinil. Vist.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar