Unustasin midagi

Midagi, mis puudutab mu galeristi olemust, mingisse yhiskonnakihti kuulumist ning ysna puhas karakter olemist.
Nimelt. Tal on kaks chihuahuat. Ja yks kass. Ja need chihuahuad situvad porandale nagu Osbourne ide seriaalis. Eriti vaibale. See seostub nende ploomisuuruses ajus vist muruplatsiga. Ja kui ma uksest valja hakkan minema, ryndavad nad mu jalgu ja vorksukki.
Yks paev enne mu avamist jai yks, vaiksem ja haledam neist, haigeks. Mis tapselt tal oli, ei teagi,aga vist midagi seedimisega. J kais temaga oosel koerte kiirabis, mis on meeletult kallis, aga kus ta isegi jutule ei paasenud teiste, tosiselt haigete koerte tottu. Ja K pani koerale kaed peale ja palvetas. K on kristlane. Ise kommenteeris: " Tema eest on hea palvetada, sest ta on nii niru. Jeesusele meeldivad nirud." Oli koeral viga mis tal oli, terveks ta sai. Ja kummalisel kombel ei meeldi ta nyyd ainult Jeesusele ning oma perenaisele ja peremehele. Mulle meeldib ta parast seda draamat ka. Imevaike, kartlik ja varisev ning tal ei ole keha alumisel poolel yldse karvu, rinnust alates. Kui ta syles istub, on see natuke jube ja yhtlasi heldimusttekitav korraga.