Istun praegu galeriis. K magab mu installatsiooni sees. Tal on pohmakas. J viis ta eile valja jooma tema galeriivalvamise lopuks. Eilne ainus naitusekylaline oli L, kes samuti siin viibib ning raagib, et tuleb sygisel loplikult tagasi. L, kes meid Eesti Majja kutsus, genereeris K kadumisega seoses paanikat, nii et eile oosel votsime korterist, kus peatume, takso galeriisse, et akki on K veel seal. Ei olnud. Noored, kes siin tanaohtust meediakunstiyritust ette valmistasid, ytlesid, et J saabus galeriisse kell kaheksa ohtul ning viis K endaga kaasa. Nad saabusid, molemad purupurjus, kell kolm oosel. Oli olnud lobus baarituur, J ostis suures koguses martiinisid ja tegi siin lahedalasuvas trendikas kyynesalong/baaris K-le manikyyri valja.
Ma arvan, et meediakunstinoored, kes ootavad J-i ja tema kahte projektorit siia enne oma yrituse algust paari tunni parast, saavad pettumuse osaliseks.
Mina aga kaisin New Museumis ambitsioonika pealkirjaga noore polvkonna suurnaitust Younger than Jesus vaatamas. Poliitiline ja poliitiliselt korrektne. Vahemusrahvuste ja oma juurte teema ja modernistliku svotmes maal ja olmefotod sotsiaalse tagapohjaga. Siin ma olen, noor mustanahaline Pariisi kunstnik. Vaadake, ma elan getos. Ja mina, Texase mustanahaline noorkunstnik -- saage tuttavaks mu perekonnaga. Nad elavad getos. Hiina noorkunstnik presenteerib tyypilise aasia kostyymidele keskendund subkultuuri tegelasi ja oma kodumaa lahem voi kaugem poliitiliste ja rahvusvahemuste konfliktide teema on alati teretulnud. Isiklik psyhhogeograafia ning immigratsiooniteema samuti.Paar installatiivset keskkonda ning maniakaalselt detailidele keskendunut maalijat jaid meelde. Viis korrust tais noort ja ambitsioonikat kunsti.
Aga mis oli toesti ootamatu -- New Museumi treppidel on sponsori nimi ja muuseumipoes on valjas naituse pealkirjaga T-sarke kandvad mannekeenid. T-sarke on kombineeritud vooga, mille pandlal on kiri Obama. Viimast armastavad koik jarjest enam. Vihje: New Musem, mis asub Bowerys, sinna saab neljapaevaohtuti kl 19-21 tasuta sisse.
Tana hommikul jalutasime labi Willimasburgi heamainelise galerii maalinaituselt, mis annab vihje, et moodne noor maal on aravahetamiseni sarnane sellisega, mida eksponeeriti Tallinna Kunstihoone kevadnaitusel aastal 1974. Ludmilla Siim ja Tiit Paasuke-lookalikes.
Tana, kui siit vabanen, on kavas Francis Baconi retrospektiiv kolmandal katsel. Ja Eesti Maja legendaarne reedeohtu. Ma tean, et see on cheezy, aga mis siis.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar