Sa ei saa öelda eesti kuulsaimale pianistile, et ärgu muretsegu ruumi akustika, võimu ja sellepärast, kuidas üheklahvilise klaveri ainus klahv täpselt kõlab. Sa ei saa talle öelda, et see ei huvita kedagi niipalju, kui see, et ta on kuulus, suurepärane esineja ning tundub olevat ka muidu äärmiselt lahe tüüp. Et sellepärast sa teda kutsusidki...Ütled hoopis, et kõlarid saab kindlasti (ja muretsedki need), et tund aega enne ta esinemist on ruum rahvast tühi, et ta üksinda klaverit testida ja sellel harjutada saaks (see on võimalik, muidugi, milles küsimus...)
Ja riigi kurikuulsaimad blogijad kutsusid mu oma juba ette kurikuulsa raamatu esitlusele. Tuleb tunnistada -- olin üllatunud ja rõõmus. Kutsutute nimekirjas, mis ei olnud üldse pikk, olid ka Anu Saagim ja Liis Lass...
Ja mis puudutab negatiivseid nurki, on mul nende suhtes juba kerge foobia tekkinud. Ma lisasin nende -- võimalik, et ettekujutatud, aga ehk siiski mitte, ennetamiseks veel mitmesse kohta silikooni. Mis lükkas kipskapsli valamist veel päeva võrra edasi. Kana pole ma selle kipskapslist ikka veel kätte saanud, aga tänane päev kuluski shoppamisele (ehituspood, Hurda küün, supermarket, Nõmme turg), lätlastega suhtlemisele, meilivahetusele inglannaga, kes mu Tartu näitusest osa võtab ning kõige suuremas osas koos T-ga näitusefotode valimisele. Ja nüüd lähen kohtuma isikuga, kes mu perfokas osaleda soovib ja tahab, et ta üle vaataksin.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar