Tarbimisest

Sõbranna räägib viimasel ajal, et tema ei osta enam midagi. Välja arvatud toit, kosmeetika, bensiin, toidulisandid, öko-kodukeemia ja suusareis kaugele maale, lisaksin ma juurde.
Mina ostsin just:
1. relaka
2. V käest poehinnast poole odavamalt roosa (pärlmutterja varjundiga) mustade triipudega latekskorseti. V-l on vaja osta väga uhke kostüüm oma perfoka jaoks, seega ta kaupleb oma senise plastik-femme-fatale varustusega. Nagu näiteks eelpoolmainitud korsett, latekskleit ja roosast kangast ülipikad läbipaistva platvormtalla ja kontsaga sukksaapad.... Loomulikult ei olnud mul seda korsetti VAJA, mul on juba kaks latekskorsetti, aga ma ei suutnud vastu kiusatusele panna. Ja nagu heakskiitva viitena "kõrgemalt poolt" laekus mu kontole eile hobuseajakirja honorar. Ma teen seal rubriiki hobustest kunstis.
3. 2 pakki punast ja kaks pakki oranzhi toonivat palsamit.
4. jumestuskreemi, aga liiga tumedat.

See oleks kahtlemata väga huvitav, teha ma-ei-osta-mitte-midagi-mitte-hädapäraselt-vajalikku-eksperiment. Paraku on selline juba ameerika ajakirjanikest paari poolt tehtud. Nad kirjutasid sellest raamatu ning said rikkaks ja kuulsaks, aga juba eksperimendi käigus vabanesid kõigist oma võlgadest ja tagasimaksmata laenudest. Ja seda ühe aasta jooksul.
Võibolla ma peaks seda üritama, jättes lisaks olmekuludele lubatud rahakulutuste nimekirja valitud kosmeetika (dekoratiivkosmeetikast ainult ripsmetushssh ja jumestuskreem võibolla), juuksuri, kunstitegemist puudutava, kino ja füüsilised harrastused nagu basseinipiletid. Kuigi sellega seoses kaoks kohe igasugune radikaalsus ning raamat ei saaks vist eriti huvitav. Juuksuri ja juuksevärvide puudumisel peaksin aga vaheldumisi oma kümmet parukat kandma hakkama. Näiteks.
T, kunst-fotograaf, näiteks, on oma imagot viimasel ajal tagasihoidlikkuse suunas muutnud. Tulemus: mu sõbrannad arutasid eilsel näituseavamisel pikalt, kui palju halvem ta välja näeb.