pühapäev, veebruar 24, 2008

Muljetavaldavat

1. Ostan lintlihvimismasina. Black and Decker. Eestisse toodud proovipartii, kampaaniatoode. Süda tilgub verd seda ostes -- hinna pärast, aga teisiti ei saa. Kasutan seda. Saan aru, lõpuks ometi, mis võlu on headel tööriistadel. Siis tuleb aeg otsikut vahetada, peenema vastu. Istun Raja tänava skulptuurimaja ees hoovis oleva Starkopfi putka ukselävel (sest sees haiseb plasti järgi ja na tahan vahepeal värsket õhku hingata) ning üritan kruvi kinni keerata. Kõik tundub klappivat, aga kui kui kruvi lõpuni keeran, jääb otsik ikkagi viltu (seal on mingi vedru, mis seda viltuolemist põhjustab) ja kukub maha. Proovin veel. Sama lugu. Tean, et peaksin vist edasi pusima, aga olukord hakkab juba närvidele käima ja ma helistan oma isale. Kellega koos seda aparaati ostmas käisime. Saan sõimata -- see olevat profitööriist, mis pole minusugustele amatööridele mõeldud.See viimane käib minu virisemise kohta, et miks ometi pole detailset instruktsiooni kaasas. Peab sobitama. Neid kuradi osasid omavahel. Nad sobituvad, aga kruvi seda värki koos ei hoia. Mul on ausalt öeldes kahtlus, et mulle on kalli raha eest defektne aparaat maha müüdud.
Ja siis viskab mul lõplikult üle ja ma lähen koos aparaadiga Starkopfi ateljeesse, kes vaatab seda hetke ja keerab siis kruvi kinni TEISELT poolt. Kõik, absoluutselt kõik, sobitub selle peale imeliselt.

2. Mu töö valiti graafikabiennaalile!

3. Noorte skulptorite ühisateljees on madu. Maisinastik. Poeg alles. Eile anti talle süüa. Ühepäevaseid külmutatud ja siis ülessulatatud hiirebeebisid. Ma pole veel kunagi näinud ühegi olendi suud nii välja venivat. Muidu malbe näoga oranzh väikse sõrme jämedune madu näeb välja külje pealt nagu see algelise arvutimängu pärani lahti käiva suuga täpist tegelane. Ma võtan ka ühe hiirepoja kahe puupulga vahele. Nagu ekstrapikkade pulkadega sööks hiina toitu. Madu reageerib sellele. Vaatab. Tuleb lähemale. Tõstan hiire õhku. Madu järgneb talle. Tõuseb püstloodis õhku ja haarab hiirepoja, kelle elukogemus on piirdunud ühe päevaga soojas pesas, kust ta sattus otse külmkappi, oma lõugade vahele.Hiir on läbikumavalt helepunane, kuid tema seest paistavad paar lillakassinist laiku. Mao roosast suus on kaks pisikest alumist kihva. Mürgihambaid tal pole. Ja siis liigub hiir mööda mao graatsilist lihaselist keha allapoole. Nii neli korda järjest.
Viiendat hiirt polevat mõtet anda, selle oksendavat ta välja.
Loodus on imeline.

Kommentaare ei ole: