Fotograaf JK. On võimeline rääkima nii sellest, et Lenini ema oli psühhopaat, Putini poliitikast, oma suguvõsa ajaloost (tõesti huvitav, küsisin isegi juurde), KGB-lastest, Tartu ja Tallinna linnaplaneerimise vigadest, Arvo Pärdist, kosmilisest aritmeetikast. Tunde. Ei saa pahaseks, kui me avastame, et korraliku kipsi kott on tühjem, kui algul tundus ning K ehituspoes vähemkorralikku, aga ainsat nädalavahetusel kättesaadavat taksoga juurde toomas käib. Ja mingil seletamatul põhjusel on see kips haruldaselt kiiresti tahkuv. Ning seetõttu tuleb ka sellest puudu. JK ei ole pahane ka selle peale, et on sunnitud täna tagasi tulema, kuna me eile kõike ei jõudnud. Ta tänab hoopis mitu korda meeldiva seltskonna eest. Ja helistab, et küsida skeptikute lehekülje aadressi. Kuna noored skulptorid on vahepeal andnud uusi nõuandeid, siis istub mu voodi serval ühes tükis JK alakeha vorm. Et see õige nurga all püsiks ega maha kukuks, on ta istumise all pool mu garderoobi. Kivist valvur voodi veerel. Pimedas on natuke hirmus. Ja põrand on sodi täis, sest pervert vedas täna alt.
Aga seltskond -- peale minu ja K olid ateljees veel M (teeb dokki) ja A (seltskonnaajakirjandus). A jäi küll suhteliselt kähku purju, hakkas ära vajuma ja tellis takso. Veerand tunni pärast helistas taksofirma ja küsis, kuhu klient jääb. A ütles, et see raibe ei tulnud kohale ja et tema on juba Maxima juures. Ta väitis, et tal jääb oma seisundist hoolimata kõik, mis vastan, meelde. Homme saame linnas kokku. Mul endal tuli ka mõtteid, mida võiks A küsimustele vastata. Mõistus läheb hämmastavalt lahti, kui ei pea mõtlema kiirestikuivava kipsi peale.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar