reede, veebruar 09, 2007

Tallinn

Aurora:

Kõigepealt teadaanded lugejatele. Jah, Tarmo, sa pakkusid õieti. Oli küll Palahniuk. Aga, aga. Selleks hetkeks, kui küsimusele vastasid, olin juba teinud piisava vihje järgmise sissekande pealkirja näol. Aga Tarmo, sa oled selle viktoriini võitja, kui oskad öelda, millise romaaniga tegu. Sest seda võtet kasutatakse ainult seal ja see on äärmiselt põhjendatud. Seal.
Ja A.I.S. Võin seda öist solvunud sõnumit vabandada, aga selles, milles mind süüdistad..... Teema: stiilivargus. Noh, ütleme nii, et mu sügav solvumine peaks omajagu tõestama süüdistuse alusetust ja absurdi vähemalt minu jaoks. Uurisin su sissekandeid ja ma leidsin paar võtet, mis on tõesti ühised. Meil mõlemil. Paljude kirjutajatega. Kui ikka arvasin need õieti ära, muidugi. Aga, aga. Olen neid kasutanud juba vähemalt suvest saadik. Muidugi mitte kõiki koguaeg. Ülesehituse kohapealt ei oska ma midagi öelda -- ei tuvastanud kokkulangemisi, välja arvates see fakt, et minu meelest ongi blogid omajagu sarnased --- kirjutatatakse ju oma elust , rohkem või vähem päeviku moodi , jutustatakse kiiruga lugusid ja kirjeldus-sellele-järgnev-puänt ongi ju see asi. THE. STORYTELLING. Nojah. Rohkem pole mul midagi öelda. Kui , siis vaid seda ehk, et minu meelest võib probleem olla selles, et tänapäeval on vaatavad inimesed samu filme, loevad samu raamatuid (kui neil selleks üldse aega jääb...), ajakirjandusest rääkimata..... Ja kasutavad samu lõhnaõlisid.
Ja nüüd. Teadaanne ja näitusesoovitus. Seekord Tartus. Rael Arteli galeriis, nagu teie, tartlased ütlete, Lutsu raamatukogu keldris. Kiwa kureeritud "Tekstist masinani". Kui mul tuleb tuju, võib varsti järgneda reportaazh Elu Sõna koguduse jumalateenistuselt. Kuidas ma seal keeltes rääkimist tahtsin lindistada, vahele jäin ja kuidas halb käitumine viis sihile -- koguduse parim keeltesrääkija tegi mulle privaatseansi. Autos täis usklikke.Ja kuidas sellest unustamatust kogemusest --- üks keeltesrääkija teeb soolot ja teised "räägivad" bäkki , mis müstilisel kombel praktiliselt linti ei jäänud. Ainult üks osa-- Jumala ülistamine-- jäi läbi raginate sisse, aga Saatana sõitlemine pluss prohveteerimine ei teinud seda mitte. Ja kokkuvõttes, pärast korduvaid katsetusi --Kaarli poolt --seda kohutava kvaliteediga lindistust paremaks teha, tuli välja mõelda midagi muud. Ja kokkuvõttes oli see vist isegi parem.
Ja sellel näitusel oli üks ilusamaid avamisi, kus olen viibinud. Mitte tavapärane näitus-on-avatud-hakkame-jooma vaid kõigi osalejate presenteerimine, nende töödest rääkimine , sobival teemal sõna andmine. Kiwas on kaduma läinud suurepärane õhtujuht. Ilma irooniata.

2 kommentaari:

Y galerii ütles ...

Kamoon, see polnud Kiwa personaalnäitus, ta kureeris seda (minu mäletamist mööda polnud temalt endalt ühtegi tööd), See oleks olnud väga imelik, kui poleks kunstnikke esitlenud.

Aurora ütles ...

Jaa, aga tavaliselt on see protseduur väga kiire ja formaalne ja keegi ei pööra tööde tutvustamisele tähelepanu.Ega julgusta kunstnikke ise mingist aspektist rääkima. Minu meelest oli see väga ilus.
Pluss mulle tõesti meeldisid Kivisildnik ja see sakslane.