kolmapäev, september 08, 2010

Talking ceremony

Kolmas saunapäev. Siseneb kamp noori tüdrukuid, kellest vist ühegi vanus ei ulatu 18-aastase piiranguni. Nad on ilusad, kannavad lühikesi blondiks või mustaks värvitud tupeeritud lühikesi soenguid, ohtralt musta lauvärvi, silmalainerit ja ripsmetushshi ning ebaloomulikku roosat heledat tooni huulepulka a` la Edie Sedgwick. Ka nende jutt meenutab viimast. "Ma hakkasin just ühte raaamatut lugema", alustab üks tüdrukutest. "Selle nimi on Brand New World. Ei, Brave New World. Või oli ikkagi Brand? Anyway, selle tegevus toimub tulevikus. See on paljunemisest ja... Neil seal tulevikus ei ole ema ja isa, vaid on kuidagi teisiti..." -- "Kuidas see raamat lõpeb?" -- "Ma ei tea, ma olen ainult kaks lehekülge lugeda jõudnud."
Vestlusse sekkub keskealine meessoost nudist: "Teate, see pealkiri kõlab tuttavalt.Sellest on ka film tehtud, eks ole?" Teine keskealine meesnudist (neid on siin palju, seesama tüüp on saunas käinud iga päev ja väga pikalt ning juba jõudnud huvi tunda isegi kinnisvarahindade vastu Eestis: "Kui palju maksab teil selline maja, mille noor perekond endale esimesena ostab?"): "See on Ray Bradbury raamat, ma tean seda küll!" Siinkohal ei pea mina enam vastu: "Aldous Huxley!" Tüdruku silmad löövad särama: "Jah! Just!"
Nüüd ütleb esimene nudist: "Aga mulle tuli just pähe, et ma olen segu mehest ja naisest. Just nii. Segu mehest ja naisest." Kandev paus. Nudistil on kõigi saunasviibijate tähelepanu. Ta jätkab rõhutatult aeglaselt: "Sest vaadake, mu isa oli nagu mees ja mu ema oli nagu naine. Ma olen segu mehest ja naisest." Naer. "Wow! Ma pole nagu... nagu kunagi selle peale tulnud!" -- "Mina ka mitte!"

Kommentaare ei ole: