väga meeleolukas oli 8 tundi tallinna lennujaamas veeta, sellest 3 piletikassa sabas koos kodanikega, kes olid end lennujaama kupongide eest täis tõmmanud, sõimasid ja ähvardasid võsa-petsiga ja jaurasid, et nad maksid londonis viietärnihotelli kinni ja peaksid õigupoolest seal mullivannis jooma. mõned kukkusid seal sabas pikali. iiri flöödimängija kasutasoa instrumenti, kuni tal see lõpetada paluti. et segab töötamist. siis ta kirus, et kunstiinimesi ei mõisteta ja et tema hinge närib elu lõpuni, et ta proffiks muusikuks ei hakanud.
enesehinnangut tõstis noor, no tõesti verinoor lennujaama töötaja, ühe reisija poeg, kes minuga juttu ajas ja oma emal, kes just ka siia hotelli jõudis ja mulle veel eraldi head reisi soovida palus. armas.
o kutsus mingile suurele galeriiavamiste üritusele, mis läks nüüd muidugi vastu taevast. aga arvatavasti kohtume.
üldiselt avastasin, et olen väga palju kannatlikum ja tolerantsem inimene, kui arvasin. või kontrasti asi -- kui ümberringi on viha, sõim ja jauramine, siis ise ei viitsi enam emotsionaalselt reageerida, ka enda see mitte. jumala pohhui on.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar