Päevik

Üleeilne päev oli meeleheitliku koduperenaise oma meenutav :trajektoor ujula-"käsitöö"-sõbrannaga hängimas (I-ga, Kristiine linnaosa haljasalal ning stiilsers nurgataguses vene baaris).
Eile kirjutasin kogu päeva näituseprojekti ja käsisin pärast seda SM-laudkonna igakuisel kokkutulekul (ma alati ei jõua, aga võimaluse korral püüan, sest seal alati kohal olevad luuletaja ning ülejäänud inimesed, IT-mehed, amtenikud ja ettevõtjad on väga meeldiv seltskond).
Täna : London calling. Tagasi pühapäeva hilisõhtul. Lennukis lugemiseks on järgmise suure projektiga seonduvad materjalid -- üks inimene on uurinud sama seltskonda ning teinud oma videointrevjuudest ärakirja nagu sotsioloog.
Kasutan päevikuvormi, sest paraku on pärast raamatu väljatulekut vähenenud motivatsioon kirjutada pidevalt midagi, mis kvalifitseeruks ilukirjandusliku lühivormina ja mida saaks trükituna avaldada.
Selle asemel leian endas motivatsiooni lühidalt üles kirjutada igapäevaselt juhtunu. Et päevik või nii. Ma ei usu muuseas seda loogikat, et kui elus juhtub palju, siis blogi ei kirjuta.