Pealtnägija vs võrdsus, vabadus, vendlus

Nagu mu isa ütles: lugude jutustamise äärmused on ühelt poolt loosung ja teiselt poolt romaan. Ja et mingitest asjadest ei saa loosungites rääkida. Nagu "Comunismo o muerte". Või: "Maha diktatuur!".
Ja et: mingitel teemadel, segu ideoloogiaga lehvitamisest, võimusuhetest, konkurentsist/huvide kokkupõrkest ja teatavatest isiksuseomadustest (millest muust on kõik konfliktid tehtud)pole võimalik paljust rääkida, ilma et mõjuksid -- eelkõige endale, aga suure tõenäosusega teistele veelgi enam -- "Pealtnägija" saatesse sattunud, naabriga tülli läinud agulielanikuna. "Ja siis ta keeras kraani kinni!"-- "Aga tema, ta pani keset aeda okastraadi!" -- "Ta ässitas oma koera mulle kallale!" -- "Ta pani mu kassile mürki!" -- "Ta sihtis mind püssiga!" -- "Ta esitas 30 000 -se arve ja ähvardas inkassoga!"
Ja vist kõigile meeldib end idealistina näha. Vastaspoolt devalveerunud idealistina, või millegi veel hullemana. Sest pikemas perspektiivis on idealisti maine äärmiselt praktiline valik.
Ja umbes kuu aega tagasi lugesin lõpuks Macchiavelli "Valitseja" läbi, mida olin ammu mõelnud antikvariaatidest otsima minna. Üllatus-üllatus -- see on netis üleval, originaaltekst ja tõlge. http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html
Loomulikult ei olnud see universaalne demagoogia käsiraamat või põhjapanev inimloomuse analüüs. Vaid üsna oma aja põhine. Käsiraamat renessansiaja Lõuna-euroopa väikeriigi valitsejale või selleks pürgijale ning natuke ka väikekolonialistile. Ilma illusioonideta inimloomuse suhtes -- oota igaks juhuks teistelt halvimat. "Sest inimesed on halvad ja omaksupüüdlikud" -- seda ütleb ta otse. Parem on olla kardetud kui armastatud. Koonri maine on parem kui heldus, sest viimase latti pikka aega üleval hoida on pea võimatu, iga tagasilangust nähakse ihnsusena ja pankrot tuleb lõpuks niikuinii. Kõik ebapopulaarsust toovad teod -- nagu kohalike ülikute mahalöömine koloniseeritud maal või inimestelt sõjaväebaaside jaoks maa ja majade äravõtmine -- tuleb korda saata võimalikult korraga. Sest viha läheb üle.
Jne.

Pean minema.