kolmapäev, september 16, 2009

Siiski, siiski

Arvamustoimetaja on oma ala proff. Ta saavutas selle, pärast meievahelist veerandtunnilist vestlust, et olin ise talle poole artiklist suuliselt ette kandnud. Tähtaeg -- nädala pärast.
Ja tshekkide sorteerimine, millega lõpuks korralikult tegelen, pole üldse nii hull. Suur summa tekitab põhjendamatut aukartust, tegelikult tähendab see, et sulle on palju raha eraldatud, seda, et sul on põhjendatult suured kulud. Mille tulemusena jäävad sulle kätte eelmistest kordadest oluliselt suuremad arved ja tshekid. Kõik klapib, on lihtne ja loogiline. Lisaks tuleb välja ohtralt kadunud asju -- ühepäevaseid kontaktläätsi, raha, uskumatult palju nimekaarte, aga ka märkmeid ning CD-plaate fotodega.
Ja Riia reisi järelmõjul ei kannata ma praegu eriti kodutuid. Kuna seal hakkasid algul peaaegu idüllilistena mõjunud kodutud viimastel päevadel oluliselt närvidele käima. Nad läksid omavahel tülli, naised kaklesid ning kutsusid üksteist litsiks, tülitasid meid ning üks mutt pani enda arust KK-le needuse peale. See kõik tuli õnnetuseks meelde, kui bussis ühte keskealist vuntsidega meest nägin, kes kaugele äratuntavaid aroome levitas.
Ja kuna suurepäraste psühholoogioskustega päevalehe arvamustoimetaja sõnul on üks meediakriitiline artikkel praktiliselt kindla peale minek, otsustasin tagavaraplaani mõttes ka selle naistevahetuse ära vaadata. Mis piirdus küll kõnega infoliini ja tõdemusega, et saade lõpeb kohe.

Kommentaare ei ole: