Juudid ja AIDSis homod

Aurora:

Ma veetsin täna tunde kohalikus juudimuuseumis. Nii kaua, et kohaliku noore kunsti preemia nominentide näitusele ei j6udnudki. Mida peaks sellest 6ppima? Selline muuseum on vist tegelikult mitmes m6ttes sarnane formaat kui tüüpiline kaasaegse kunsti näitus. Jumala paljud zhanrid korduvad -- ruumiinstallatsioon, video, interaktiivsed installatsioonid. Aga eksponeeritud olid nad nii, et enamus väljapandust tekitas huvi -- ma t6epoolest vaatasin asju, mis olid kuulunud holocaustiohvritele, lugesin viimaste elulugusid, nagu ka kuulsate saksa juutide omasid. Proovisin selga harjuski seljakotti, millega ka minu juudist vana-vanaisa mööda Eestit rändas. Kahetsesin, et mul polnud ühtegi 5-sendist, mis oleks spetsiaalses masinas ümber vermitud eduka juudi Mendelssohni mündiks, k6ndisin tuhandete k6lisevate n2gudega ketaste peal holocausti-memoriaalis, kirusin masinat, mis v6ttis mu kaks eurot ega andnud vastu kosher-kummikomme (mis suurep2rane suveniir), et kuradi juudid.Kasutasin hääletamismasinaid, mis oleksid vist näitama pidanud väljapanekust m6jutatud inimeste meelsust : Kas iga praegusel hetkel Saksamaal sündinud inimene peaks saama kodakondsuse (minu vastus: EI), kas mul oleks midagi vastu, kui mu laps abielluks kellegagi väga v66rast kultuurist (JAH), kas Türgi peaks saama Euroopa Liitu (EI).
Suurepärane, täiesti imeline manipulatsioon. Hoone p6hiplaan oli selline, et seal eksis kergesti ära ja mingites kohtades olid tuule6mbuse abil tekitatud heliefektid nagu kahe aasta taguses Venemaa paviljonis Veneetsia biennaalil. Aga v6rratult palju rohkem kollektiivset energiat. Sotsiaalset tellimust. Ja selle tulemusel -- raha.

Ja mulle siin ulualust andev inimene, härrasmehelik keskealine lavastaja, temal on HIV. Ma m6tlen, kui koos köögilaua taga sekti joome, et minust meetri kaugusel, tema naha all ja vere sees, on surmav viirus. Piisaks absurdsest 6nnetusest (ja tema välisukse v6tme ma juba murdsin pooleks) tema vere minu vereringesse sattumisest ja siis peaksin ma ostma üksk6ik kui kallilt pileti järgmisele lennukile Tallinna, minema arsti juurde ja ostma ilma haigekassa soodustuseta ülikalleid ravimeid, mis v6ib-olla nakatumist takistaksid.
Aga ma ei ole üldse paranoiline, erinevalt teistest eesti naistest B-st ja P-st, kellele ma mainisin, et peale A (minu host)on viirus siin ka vähemalt P-l. Nende kerge paanika tuli bumerangina mulle endale tagasi ja ma vaatasin kahtlustava pilguga verist kriimustust M-i kaelal, katkise äärega tassi... A (see viirusekandja) rääkis, et Berliini homokogukonnas on levinud HIV-ist hoolimata edasi elada, nagu poleks midagi juhtunud. Teistele midagi ütlemata. Nii ta märtsis oma eksilt nakkuse saigi.