neljapäev, juuli 05, 2012

4. juuli

Minnes Balti jaama turule, et osta maasikaid ja mureleid helilooja E, kes võitis just Londonis muusikaauhinna, auks korraldatavale vastuvõtule, kohtan H-i, A õde. Käime läbi sealsed väliletid ja kaltsukad. H leiab valge paruka ja Bally väikse stiilse käekoti, mina ostan ära varemmainitud erkroosast atlassist kokteilkleidi (8) ja lisaks lilla õlasalli (5) ning suudan vastu panna kuldsete litritega väiksele vanakuldsele jakile (7).
Teel vanalinna kaotan kuhugi ära oma musta Benettoni lemmikjaki, mida ei õnnestugi enam leida. Jakk on üle käekoti pandud, kuna vahepeal on ilm väga soojaks läinud.
Meenub kunagi viis aastat tagasi Kentuckys Louisville`is kohatud hindu naine, kes rääkis, et vähi tähtkujus sündinud inimestel on nn instant karma. Kõik halb tuleb ringiga tagasi väga kähku. Ja et eriti suure tüki halba karmat hävitab mõne isikliku ja olulise asja kaotamine. Eile prillid. Täna jakk. I antud netti esile manav seade on ka töötamast lakanud. Mõni aeg tagasi astusin oma läptopi ekraani jalaga sisse.
Tundub, et see teooria võib töötada küll -- täna helistab enne halbu uudiseid edastanud ja mind tohutult vihastanud TFA, kes ütleb, et perfokafestival, mida ta mind 21. juulil kureerima kutsus, toimub siiski. Oktoobris. Lubatud eelarvega. Mis on omamoodi hea, sest niimoodi saan festivalile kaasata ka mehhiko perfokakunstniku RB, kes tuleb arvatavasti ka oktoobris Eestisse.
Käin läbi E auks korraldatud vastuvõtult ja siis austajaga õhtusöögil. Väliseestlane, kes kunagi mulle midagi fännikirja taolist kirjutas ja kes mind on sellest ajast saadik aegajalt välja kutsunud. Räägime alati kunstist ja sadomasohhismist. Ta saadab mind bussile, millega sõidan Polymeri. Ettevalmistused näituseks -- videod. Sakslane K aitab. Kell on veerand kaks öösel ja päev ei ole veel õhtul.







Kommentaare ei ole: