Täna õhtul bussis number 17. Blond tüdruk minu kõrval. "Ma olen nüüd seitsmeteistkümne bussis ja sõidan sinu maja ette! Ma tahan teada, kes sul voodis on!"
"See on iseenda mitteaustamine! Mõtle, kui mina ameleksin kusagil mõne... NIISUGUSEGA!Ma oleksin ODAV ja KERGESTI KÄTTESAADAV! Mõne võõra inimesega! Ma oleksin KERGESTI KÄTTESAADAV! MA JÕUAN KOHE KOHALE!" Tüdruk räägib üsna vaikse häälega, aga niivõrd intensiivselt, et olen sunnitud teda kuulama jääma.
Mõtlen, miks inimesed teevad enda mahajätmise nii lihtsaks. Ma tunnen kergendust, kui oma peatusse jõuan.
"MA OLEN KAHE PEATUSE KAUGUSEL!!! MA TAHAN TEDA NÄHA!!!"
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar