Nädalavahetus

Tuim kroonika. Laupäeval K-ga Balti jaama turul seoses tänase majaliste õhtusöögiga ning siis spontaanse road tripi algus koos I-ga. Enne seda tuleb orjakandidaat, kes põranda ära peseb ja ravime K külmetust pipraviinaga (töötab).Tartu (Zavod ja K juures ööd). Järgmisel päeval: Ida-Eesti. Piknik Peipsi ääres + Kuremäe klooster + VAlaste (pankrannik). Tagasi pühapäevakino ajaks, kus näitan lubatud Eurovisiooni filmi asemel (minu aastatetagune "filmikollektsioon", mis tähendas VHS-kassettidele telekast huvitavamate dokkide lindistamist), mida ei suutnudki leida, hoopis dokki zoofiilidest. Lahkub ainult üks inimene, hollandlasest muusikapromootor, keskealine mees, kes tuli spetsiaalselt väljakuulutatud filmi jaoks kohale. Ma ei ole kindel, kas see vana dokk suudab enamuses vaatajatest zoofiilide suhtes empaatiat tekitada, kuigi on korralikult tehtud ning filmi tegijate sümpaatia kaldub ilmselgelt nende poole. Äkki on asi selles, et zoofiilid on dokis koledad. Ise olen selle lõppedes igal juhul sügavalt veendunud, et selle teo eest vangipanemine on üsna keskaegne lähenemine. Ja veel : me elame ühiskonnas, kus seksuaalsus on pjedestaalile asetatud ning selle väljendamist soositakse ja õhutatakse. Eriti kuri nali, kui kellelegi on tänapäeval sattunud üks vähestest keelatud orientatsioonidest -- näiteks loomad. Ja nagu filmi zoofiilid rääkisid -- nii koer kui hobune saavad ennast kaitsta. OK, OK, ilmselgelt olen praegu mõjutatud eelmise nädalalõpu sookonverentsist ning vestlusest fetishihuvilise kirjandusuurijaga, aga praegu ei näe ma küll midagi VÄGA hirmsat selles, kui keegi tahab oma hobusega abielluda.