teisipäev, märts 28, 2006

Niina:
Tõepoolest, rahataotluse rahuldamine on üks neist asjust, mis suudavad vähemalt mind rajale tagasi tuua. Üleharitus kunsti alal ei garanteeri teatavasti mingit sissetulekut, kuid professionaalset taset oodatakse sellegipoolest igalt projektilt. Ma ei räägigi sellest, missugune hulk tööd iga jumala näituse/perfoka/kunstisündmuse väljamõtlemise ja oraniseerimisega kaasneb. Ja sel ajal ei ole tegemist mitte täistööpäevadega, vaid pidevate ületundidega. Jah, minus räägibki mõnikord teatud sorti mõrusus, aga see ei ole õnneks muutunud pidevaks seisundiks. Ma naudin kunsti tegemist ja isegi sellega kaasnevat sitta. Ma olen väga teadlik sellest, mida ma tänu oma elu- ja loomeviisile tunda ja teada saan - ja see on väärtus, mida ma käest ei annaks. Aga türa, mind ajab vihale see viska-vette-küll-siis-ujuma-õpib suhtumine. Aga ka selle juures annan ma endale aru, et kogu elu ongi just see. Alustame tohutust mäluaugust ja paneme huupi kõrge vanaduseni välja. Lausa särav, kui keegi suudab õigel ajal selle lahmimise lõpetada. Või selle huupipanemise enda imetlusväärseks teha. Siinkohal kummardus Lennart Merile.

Kommentaare ei ole: